Tuesday, December 27, 2011

mina ise

hey!! ma tahan öelda et need enesetapu postitused olid kribatud siis kui ma kolisin siia uude haiglasse mitte et ma nüüd mõtlengi koguaeg nii. ja need ropud sõnad on mul tavalised jah,aga ma ei kirjuta ja ei räägi avalikult nii. ja noh fb-kis ma olen kirjutanud ka paar roppust,aga ma pole ainuke. ma ei pea olema mingi ingel või ema teresa. ma olen 19 ja mul on oma isiksus ning see ei tähenda et ma olen loll..   ja kõik teavad et mul pole ültse tegelt kerge ega ilus elu ja see on arusaadav et mul on natuke tekkinud selline nn."paha tüdruku" imidz.aga see ei tähenda et ma üdini paha oleks vaid ma olen mõlemat. ja see gooti stiil mis mulle tegelt väiksest peale meeldib põhinebki sellel,et sa leiad isegi kõige mustematest olukordadest midagi ilusat.  ja ma ei taha surra ültse tegelt, uskuge või mitte, mul on ikka mille nimel elada . näiteks mu vennad ja ema ning muusika,ma tahan kõiki uusi laule ja bände kuulata mis kunagi ilmuvad. ja ärge öelge et see on vähe sest see ei ole,need on kõik väga suured asjad minu jaoks. ei olegi tingimata mingit meest vaja ju,ma olen näinud isegi ja kuulnud et mitmed naised kannatavad rohkem armastuse käes. kõige tähtsam on et sul oleks sõbrad ja perekond. aa ja minu jaoks ka muusika muidugi.  kirjutasin seda sellepärast et need kommentaarid delfis ajavad ikka marru,et miks ma elan ja ma olen masenduses jne ei ole ültse nii.  ja seal ma vastasin mõnedele kommentaaridele siis ma ütlesin viisakalt mitte ei ropentanud ega öelnud midagi labaselt nagu keegi kaebas et ma oleksin nagu sõimanud umbes kedagi. võibolla keegi kirjutas minu nimel midagi roppu ega seegi võimatu pole..  aga jah ma lõpetan praegu siis,. CIAO

Thursday, December 22, 2011

vahepeal...

hey.! sorry et pole siia niikaua kirjutanad midagi,aga pole viitsimist ega tervist olnud. anyway avahepeal käisin raamatu esitlusel,enda raamatu siis.see oli 10.dets.laupäev... müüa pole hetkel eriti kellelegi ,esitlusel sai ikka müüdud ja mõned postiga ära saadetud. nii..mis veel.. uude haiglasse kolisin.need õed pole ikka aspereerimist ära õppinud. ma ei tea kas ültse õpivad. iga rögatõmbanine on nagu läheks piinakambrisse.. ja sellest igapäevasest toruvahetusest on kaela auk juba s*taks valus. lastehaiglas pidi ikka üle päeva ainult vahetama,aga siin tekivad need rögatükid väga tihti. praegu oli küll 2 päeva vahet,aga see sellepärast vist et ma lasen võimalikult vähe neil õdedel mind aspereerida. (see on hingamisteede puhastamine kui keegi aru ei saanud)
  aga jah nii siis lugu... praegu on need päevad nii enam vähem. oleneb õest ka.  aa ja seda ka et mul on täielik gooti stiili fännamise hullus JÄLLE peale tulnud. järgmine kuu kavatsen kindlalt mingid mustad ehted ja gooti stiilis t-särgid endale tellida vähemalt kui muud ei saa. ja see on saladus muidu ainult sõpradele teadmiseks. ma loodan keegi teist ei räägi mu emale,vähemalt 5.jaanuarini.:D appi ma kuulan hetkel rocki ja räägin gooti stiilist teile,siis on selline so cool tunne.:D

Sunday, October 16, 2011

ärge mõelge et need on ainult sõnad,sest need pole!

ma pean seda ütlema veel,et see mis ma siia kirjutan on tõsi mitte suvalised sõnad. vaid minu mõtted. ma võin küll naerda kui need õed näiteks ütlevad midagi  ,aga tegelt pole naljakas. ma tean et seal uues haiglas on mõnes mõttes parem,ainult mind häirib see et nad ei oska õieti mind aspereerida ning nad ei saa aru kui see sond või toru sisse ei lähe millega mind aspeereritakse ja kui ma proovin öelda siis ei saada sellest ka aru ja kuidas nad niimoodi mul neid klimpe kätte saavad ja teiseks teevad nad LIIGA aeglaselt kõike. ning kõik see on mulle väga oluline.   ja on ka nii tegelt et kui ma saan vanemaks tahan ka rohkem priivatsust,rohkem liikuda jne.(see ei puututanud seda eelmist juttu)

Saturday, October 15, 2011

mustad mõtted

ma ei suuda enam kannatada ausalt!!! nii jama et ma end lõigata ei saa või midagi teha...  ja maksaks kätte kõigile kes mind piinavad.. ma ei ole ültse oma sõpradega suhelnud enam.ma ei tea isegi praegu kas enam kunagi hakkan, mind ei huvita enam ültse. this life unforgiven.